Nicolas Jenson (*kolem 1420 v Sommevoire,f 1480 v Benátkách)bylpùvodnë rytcemapozdëji minc-
mistrem v kràlovské mincovnë v Tours. О jeho odchodu do Mohuëe ke Gutenbergovi a jeho daläfch osu-
dech existuje mnoho legend a historicky nepodlozenÿch smyëlenek. Spolehlivë vime, ie se objevil r. 1470
v Benátkách jako tiskaf. Zde pouzil nové antikvy vlastnfho ïezu vÿborné grafické kvality, kterou daleko
predstihl vâechny své predchûdce a jez dodnes züstává v novodobÿch pfepisech jednim z nejhezclch a nej-
oblibenëjâlch dílovych plsem. Lze poklàdat za dosti pravdëpodobnou domnënku, ze Jenson pïed samostat-
nÿm vystoupením v Benátkách pracoval jako rytec pro bratry da Spira. Jeho dokonalá antikva nemohla bÿt
prvním pokusem o typografické písmo a svëdëi pro to i fakt, ie Jensonova antikva je v podstatë zdokona-
lené a kresebnë domyëlené poslední písmo bratrû da Spira.
qui omnibus ui aquarum fubmcrfis cum filiis fuis fimul a с nuribus
mirabili quodá modo quafi fernen huâni generis conferuatus eíbqué
utiná quafi uiuam quandam imagincm imitari nobis contingat:& hi
quidem ante diluuium fuerunt:poft diluuiumautem alii quorü unus
attillimi dei facerdos iuftitiæ ас pietatis miraculo rex iuítus lingua he'
bræorü appellatus efhapud quos nec circuncifíonis nec mofaicæ legis
ulla menno erat. Quare nec iudæos(pofteris eni hoc nomen fuit)neq?
gentil es : qu о niam non utgentes pluralitatem deorum inducebantfed
hebræos proprie noiamus aut ab Hebere utduító efbaut qa id nomen
tranfitiuos fignificat.Soli qppe a creaturis naturali rône ÔC lege inata
no fcnpta ad cognitioné ueri dei tráfiere:<3¿ uoluptate corporis cótépta
ad геЛат uitam pueniíTe fcribunticum quibus omíbus præclarus lile
totius generis origo Habraam numerádus efbicui fcríptura mirabilem
iuftitiá quá non a mofaica lege(feptima efm poft Habraá generatione
Moyfes nafdtur)fed naturali fuit ratione confecutus fuma cum laude
atteftatur.Credidit enim Habraam deo <5¿ reputatü eft ei in iuílitiam.
Quare multarum quoqj gentium patrem diuína oracula futurúrac m
ipfo benedicédas oés gentes hoc uidelicôC ipfum quod iam nos uideiis
aperte ргЫіЛит efticuius ille iufhtiæ pcrfedaoém non mofaica lege
fed fide cófecutus eft:qui poft multas dei uifiones legittimum genuit
filium:quem primum omnium diuíno pfuafus oráculo circücidit:ó¿
cæteris qui ab eo nafcerétur tradidit:uel ad manifcftum mulntudinis
eorum futuræ fignum:uel uthocquafi paternæ uirtutis ifigne filii re'
tinétes maiores fuos imitari conaret:autqbufcuqj aliis decaufis.Non
enim id fcrutádum nobis modo eft.Poft Habraam filius eius Ifaac in
pietate fucceiïït:fœlice hac hæreditate a parétibus accepta:q uni uxori
coniunctus quum geminos genuiffet caftitatis amore ab uxore poftea
diciturabftinuiffe.Ab ifto natus é Iacob qui ,ppter cumulatu uirtutis
prouétum Ifrael etiam appellatus eft duobus noibus ,ppter duplicem
uirtutis ufii.Iacob efm athletà ôi exercétem fe latine dicere poflumus:
quam appellationé primil habuit:quü pracfticis operatioíbus multos
pro pietate labores ferebat.Quum auté iam uicftor luchando euafit:&:
fpeculationis fruebafbonisitüc Ifraelem ipfe deus appellauit æterna
premia beatitudínéqj ultimam quæ in uifione dei confiflit ei largiens:
hominem enim qui deum uideat Ifrael nomen figníficat. Ab hoc.xii.
iud¿eorum tribus ,pfe&£ fút.Innumerabilia de uita íftorum uirorum
fortitudine prudentia pietateq? dici poffuntiquorum alia fecundum
fcripturæ uerba hiítorice confideranturialia tropologíce ac allego rice
interprétât;de qbus multi côfcripferût;&: nos in libro qué infcnpfiüs